Elu on ikka kummaline küll. Ühel hetkel on tunne, et võiks teha kõike. Järgmisel hetkel mõtled vaid selle peale, et midagi tegema ei peaks. Ilmselgelt on midagi paigast ära.
Käisime Aveliniga täna ujumas. Täiega hea oli. Ja kui nüüd aus olla, siis tegime teiste sealviibijate kulul nalja, et endal tuju üleval hoida. Tundub vastikult õel eks... aga mõlege nüüd, kes meist poleks kedagi teist/võõrast inimest oma kriitilise pilguga üle vaadanud ja tema kohta midagi sapist öelnud. Enamus inimesi teeb seda.
Kui mitte iga päev siis vahel ikka...
See elu on nagu tsirkus...ja igaüks meist on nagu üherattalisel sõitev žonglöör, kelle ainueesmärgiks on hoida tasakaalu ja mitte kaotada oma palle.
No comments:
Post a Comment