?

Miks peab oma tervise eest seismine tekitama süümepiinu? Kas alati tuleb teiste heaolu nimel ennast ohverdada? Miks on nii raske hoolitseda enda tervise heaolu pärast? Miks inimesed ei saa aru, et neli nädalat kodus ei ole just lihtne haigus? Miks ei mõisteta, et iga pingutus kurnatud kehale on sama hea kui langemine haiguse algstaadiumisse? Miks on vaimselt nii raske öelda ei, kuigi sa tead, et enda heaolust lähtudes on otsus õige?

Neljas nädal.!

Olen neljandat kolmapäeva kodus. Hakkan juba vaikselt ära tüdinema. Natukene nagu tahan juba kooli minna:) Uskuge mind. Ja mis muidugi kõige toredam, kui ma järgmine nädal kooli saan siis pärast ühte koolinädalat saan jälle puhata. Sellega võib ära harjuda. Peaks ettevaatlik olema.
Mu keha ja vaim on antibiootikumidest läbi leotatud ja kõik villased sokid ära kantud. Milline mõnu:) Teed olen sisse joonud ikka üsna suurtes kogustes.

Jõuluteks tahan tervist, kohe suure suure kotitäia. Ja siis tahaks veel kahte salaasja:D

Tore.

Nii hea on olla kui su käest küsitakse, et kuidas tervis on ja kuidas läheb.. Või saadetakse piparkooke või kingitakse šokolaadi. Või käiakse sul iga päev külas.:)

Aitähh!

kas haiged jäävadki haigeks?

Ma olen kodus olnud kaks nädalat, ja uskuge või mitte, praegu jookseb kolmas. Muljetavaldav? Eks tehke järgi. Ei kiitle, lihtsalt otsin kaastunnet. :D Ma olen selle kolme nädala jooksul teinud mitte kui midagi kasulikku. Sellesmõttes, et kui ma kooli jõuan on õpetajad ilmselt töödega kaelas. Eks ma naeratan ja hakkan tegutsema. Praegu aga loodan, et need suured antibiootikumitabletid suudavad mu terveks teha.!

Sööge greipi ja ohtralt vitamiini. Päevitage solaariumis ja hoidke pisikutest eemale.! Ja ei ole hilja teha gripivaktsiini...hooaeg on alles tulemas.